pühapäev, Juuli 19, 2009

Söögitegemise planeerimine


Ma pole kunagi eriti söögitegemise fänn olnud. Aga kuna ilma söögita on nälg ja surm, siis peab selle asja lihtsalt ära tegema. Loomulikult ei tee ma iga päev ühte ja sama toitu, proovin leida uusi toite ja maitseelamusi jne., kuid kordan, mingi fanaatik ma ses suhtes ei ole. Toitutegemise tulemused on mul siiski täiesti söödavad.
Kui ma aga juhtun vaatama mõnda kokanduse blogi ja nende kooke ja toite, paneb mind alati teatud määral imestama see tahe teha süüa. Kas tõesti söögi tegemist võib nii palju fännata... Ju siis.

Eile käisin poes ja meenutasin aega, kus poes polnud miskit saada, aga koduvõlurid said sellegi poolest õhtuks toidu lauale. Kunagi ei võinud õhtusööki ette planeerida, sest tehti sellest, mida parasjagu poest kätte käis. Nüüd on hoopis teine aeg. Kaupa kui palju, nimekirjad rahakotivahel pikad...

Isiklikult ma isegi mõnikord planeerin, mida süüa teen, teinekord lähen aga poodi ja mõtlen alles leti ees, mida täna sööks.

Eile ostsin grillkana :) Täitsa ise võtsin kodus kotist välja ja tõstsin lauale ;). Kasutasin kusjuures selleks toiminguks kahte kätt!
Meel ei kipu kohe üldse suvel toitu vaaritama.
Kuidas teete teie.
Kas planeerite oma söögitegemist ette ja kui, siis kui mitmeks päevaks ja kui täpse menüüga?
(võite küll tublid ja planeerimist täis olla, see pole mingi minu haavale soola viskamine :) )

laupäev, Juuli 18, 2009

FOTOJAHT/ lind

Kui ma saaksin olla lind...ehh, siis ikka õige mitte see, kel seelikuriideks ei lähe vaja kui ainult 30 cm, vaid ikka õige ja tiibadega, siis ma oleksin...
Jäin mõtlema.
Kes ma siis olla tahaks?
Vares ei, pääsuke ei, luik....võib-olla, paabulind, papakoi, kakk...
Ei teagi, kui ma saaks olla loom, siis tahaks olla must panter, aga näed lind...
Vee või metsa või kodu või ränd...? Täitsa probleem, kaua muneda ka ei tahaks. :D

Nende piltide peal olev samuti mitte.

Kukk oli õnneks aias ja need jaanalinnud kah sest, mõni neist oli täitsa tige. Part aga kippus kõige suuremaks sõbraks.

Teised linnujahil leiad selle lingi tagant.

Just for fun. Otsisin endale abimehe, testi, et selgusele saada, mis lind ma olen ja selle järgi selgus, et ma sobiksin kõige rohkem kakatuuks! Kakatuuks?!?!

Sest ma olen selle testi põhjal: (100%) 1: Cockatoo- fun, energetic, and naughty


(100%) 1: Cockatoo- fun, energetic, and naughty
(100%) 2: Macaw- strong, intelligent, and nice
(100%) 3: Senegal Parrot- misunderstood, agressive, and unique
(86%) 4: Conure- fun, loud, and loving
(86%) 5: Vulture- alone, dangerous, and greedy
(83%) 6: Eagle- loyal, prideful, and strong
(76%) 7: Owl- a loner, quiet, and mysterious
(74%) 8: Swan- gentle, graceful, and smart
(67%) 9: Cockatiel- airheaded, cute, and lovable
(27%) 10: Parakeet- quick, travels in packs, and hyper

Minge jahtige end ka linnuks! :)
Vaatame järgi, kas saame linnurajal koos mõned tiirud teha või lendame eraldi parvedes :)





reede, Juuli 17, 2009

Milline on hea müügimees?


Mulle meeldivad abivalmis müüjad. Aga teatud piirini.
Nüüd suvel, kui suurem mass end randades ja suvilates varjab, on kaupmehed eriti lahked ja abivalmis. Neil on aega ja neil on kaupa, millest vaja lahti saada ja neil on see ainuke klient, mina, kes uksest sisse astub...

Võtame konkreetse eilse situatsiooni, ühes elektroonikat müüvas poes, kuhu läksin telekat vaatama.
(Siis ses mõttes, et kui ma tahaks omale telekat ja mõtlesin et vaataks üldse, kui mitu raha ma peaks kaasa võtma, et endale selline kandiline asi hankida. Ja ses mõttes, et pidin aega parajaks tegema.)

Astun sisse, tere, tere, noogutan.
Tere- tere noogutavad.
Tuleb supsti abivalmis müüja minu juurde ja küsib, kas võib aidata.
Ûtlen, et võib-olla hetke pärast.

Oletame, et tean mida tahan, siis on hea, kui keegi kohe ostetava kaubani viib, seda tutvustab või ostu sooritada aitab vm.
Oletame, et tean umbkaudselt, mida tahan, on ka hea kui müüja seletab ja asjani viib.
Oletame, et ei tea mida tahan ja vaatan niisama asju, siis ütlen et ehk pärastpoole, kui vajadus tekib ja oletan, et müüja jalga laseb...

Astusin siis telekarivi ette ja hakkasin uurima.
Tuleb järgmine müüja.
"Kas vajate abi?" küsib too.
Tänan abipakkumise eest, aga otsustan enne järgi vaadata, millise aparaadi kohta üldse infot vajan.

Vaatan kaugelt, vaatan lähedalt.
Astub juurde kolmas müüja.
"Kas võin kuidagi aidata?"
Küsin nüüd viisakusest paari teleka kohta, mulle seletatakse ja tehakse ka "selle päeva pakkumine", mis on päris tore, aga telekaga koos ma ikkagi ei kavatse ära minna.
Tänan, ütlen, et mõtlen.
Müüja lahkub.
Enne äraminekut näen ühte elektroonilist mängu ja mõtlen selle kingiks osta. Suundun kassasse maksma.
JA SIIS.
Kassas.
Neljas müüja alustas sellist agressiivset müügipoliitikat, et mul oli tõepoolest raskusi olla viisakas. Sellises kiires rõhuv-suruvas kõneviisis.
"Kas muud ei jäänudki silma, mida osta?"
-" Ei tänan"
" Kas tõesti midagi muud ei soovi? Meil on palju häid hinnapakkumisi."
-"Tänan, ma tean, siiski seekord ei leidnud sobivat"
"Mis teist siis oleks olnud sobiv?"
-"Ma vaatasin telekat, aga mõtlen veel."
"Mis teile siis ei meeldinud?"
-"Hind."
"Millist telekat vaatasite? Kas ma võiks veel kuidagi aidata sobiva leidmisel?"
(müüja, kes mulle telekatest oli seletanud seisis seal kõrval)
-"Tänan ei, ma sain juba asjatundvat abi. Siiski ma käisin alles nö mõtteid selgitamas, mida ma tahan jne."
"Te ütlesite et hind. Millist telekat vaatasite? Kui palju te oleksite valmis maksma teleka eest?"
Mõtlen vaikselt hinna, millega ta nagunii müüa ei saa, või vähemalt selliste omaduste telekat mitte.
"ûtlen summa"
" Teil on kallis maitse, sellise hinnaga jah seda telekat ei saa, aga..."
Enne kui ta järgmist lauset alustab, ütlen, et maitset ma ei vaheta.
"AGA, kui teeks nii, et maksate praegu selle summa, mille olite nõus maksma ja lõpu maksate osades. Saaksite täna kohe teleka kaasa."
"Ma pean enne korralikult järgi mõtlema ja vaatama, mida ma tahan, kas just see mark on see mida ma tahan jne. Tänan, aga ma tõepoolest täna EI osta ühtegi telekat."
"Kuid, me tegime teile hea pakkumise, äkki ikkagi... Selliste omadustega telekas meie hinnaga, vaevalt keegi teine vastavat pakkumist teeb."
"EI, tänan!"

Ma saan aru müüjast, ta oli tõeline sale-man, proovis nii ja naapidi, tulla vastu, leida lahendusi jne. Mõnele kindlasti sobib selline inimene, aga minus tekitas selline agressiivne müük hoopis vasturinnet. Ma ei taha sellist seelikusabast kinnihoidvat võta-võta-võta nüüd ikka üks tükk veel!!! juttu.
Mulle ei sobi selline. Ei on ei.
Müüja peab olema asjatundja, kuulaja, nõustaja, õigel ajal kohal olema ja õigel ajal uttu tõmbama.
Ausalt öeldes tekkis mul jube tahtmine sellele müüjale öelda, et isegi kui ma peaks selle teleka ostma, siis ei osta ma seda teie käest.

neljapäev, Juuli 16, 2009

Blog.tr huumorinurk

Lisasin oma blogi külge "silmasõbralike" hulka ka oma blog.tr kanali Tiiary.

Hetk hiljem ilmus kastikesse, mis peaks teatama uuemast postitusest, et viimane tekst ilmus 39 aastat tagasi !:D

Inimesed, kirjutage ikka tihemini!

Ei raatsinud ära muuta, võite ise käia vaatamas.

Edit: Veel naeru! Pildikesi Venemaalt :)

Mis on TweetStats?


See postitus on mõeldud Twitteri omanikele, kes tahavad enda ja teiste järgi... "nuhkida" ...oleks vist see õige sõna ;).

Mitmesõnaga- Twitteri väikeses statistikalaboris TweetStats´is saad järgi uurida oma ja teiste (kel avalik profiil) statistikat.
Millal, kui palju, kellaajaliselt ja päevaliselt twitterda(d)b, kuhu ja kust tuldi.

Sama lehekülje teises osas on Tweet Cloud, kus kasutatud sõnad pilvsildistuvad. Sealt võid näha ka näiteks oma viite enimkasutatud sõnaTwitteris.

Minu 5:
read, ma, ja, juba, jaani

(Sain ka teada, et ma pole just suur twitterdaja, ei ole jah. Aga seda kaudu leiab teinekord põnevaid lehekülgi.)

Twitteri moesõnu ka. Trendi osakonnas võib leida Twitteri top trendisõnu.
Sõna suurus näitab tema kasutustihedust.
Niiet väljend- suurus pole oluline, siin ei kehti :):

Today's Twitter TrendCloud

teisipäev, Juuli 14, 2009

Korjamise mesimagus häving


Kui üldse horoskoope uskuda, siis peaksin ma olema rott, aga mitte kabjaline. Rotid olla need, kes kõike koguvad ja midagi ära ei raatsi visata.
Mingi vana- või uussõna ütleb ju ka, et niikui asja ära viskad, läheb seda homme vaja. Kuidas ma siis saan midagi ära visata, ma ju ei tea veel mida ma homme vajan! ;).
Nii ma panengi igaks juhuks talde topsikesi ja lüpsikukesi, paela jupikesi ja mida- kõike- veel.

Nüüd kui uus kapp kahe ahvatleva sahtliga jälle juures on, otsustasin, aitab! Teen puhastustöö.

Paberimajanduse korrastamine on kõige nürim töö, sealt nagunii ei raatsi midagi ära visata. Või kui, siis ainult mõned lahtikistud ümbrikud.
(hm, milleks ma neid säästsingi??? aaaa, et kui vaja midagi kritseldada või märkmeid kirjutada :D)
Alustasin siis poolsuurtest karpidest, mis hoolikalt, nagu matrjonushkad, on omale üksteise sisse kodu saanud.
Kõrvarõnga väikseid karbikesi oli mitu tükki, äkki võiks nende sisse midagi panna... Mõtlen- mõtlen, mõtlen...mida sinna sisse panna... Ei tulegi kohe meelde, aga iial ei või teada...
Kas ma vajan telefonikarpi? Selles oleks kah hea midagi säilitada... Kaamera karbid, ADSLi karp, mingi karp karp, mille ümber Seppälä karp. Aga kui...
Kaamera karpi ära ei viska, modeemi oma ka mitte, telefoni oma ka mitte. Karp karp ja Seppälä karp ja kõrvarõnga karbikesed-no hard feelings!
Teen julma otsuse, kõike mida ma pole viimase aasta jooksul taga igatsenud, lahkuvad mu majapidamisest.
Pööningul on veel raadio karp ja tooli ümbrise karp, äkki...
Tegelikult ma ei ole ju ainuke, kes asju ära ei raatsi visata. Ega ju?
Äravistud sai suur prügikotitäis asju.
Nüüd on tugev kabjalise tunne :)

esmaspäev, Juuli 13, 2009

Kas küsitluste vastused on ostetavad?



Kui kirjutasin postitust, kus Eesti alles 131:ks õnnelikumaks maaks tunnistati , ärkas minus küsimus, kas küsitluste vastused on ostetavad?
Mitte ei pea silmas seda konkreetset küsitlust, vaid uurimusi jne. millega me aeg-ajalt kokku puutume.

Olen ise mitmel gallupil ja küsitlusel erineval moel osalenud. Telefoni teel, kirja teel, internetis ja tänaval silmast silma.
Kuna järjest vähemselline vastamine inimesi huvitab, on küsitlejatel välja pandud "preemiad" vastamise eest.

Eelmisel aastal Mustamäel Selveri juures seisis küsiteja, kes ukse ees ootavat poega oma laialilaotatud shokolaadikotiga ligemale meelitas. See küsitlus läks rohkem poja /shokolaadihimu/ nõudmisel, kuigi ega mul endalgi pole (aja olemasolul) küsitluste vastu midagi. Vaevapalgaks oli kaks shokolaadi ja küsimused täitsime koos küsitlejaga, kuna küsiti Eesti toodete tarbimist.
Kas need vastused olid adekvaatsed? Niivõrd kuivõrd, oleks poliitiliselt korrektne vastus. Vastasin nii, et kui ma Eestis elaks, siis ma seda ostaksin.
Eriti tore oli muidugi saada sellise Eestit sisaldava küsitluse peale Marsi shokolaadid.

Aga see viis, millega sinu poole pöördutakse, küsitlust alustatakse, see meenutab juba äraostmist tasuta kaubapealsega.

Asjad mida tänavaküsitlustes antakse, helkurid ja pastakad jne. seda äraostmise kategooriat niiväga ei täida, vaevalt keegi nii pastakahimus on, et sellepärast gallupil osaleb. Pean silmas rohkem internetis olevaid küsitlusi.

(Isiklikult ei vasta kunagi mingile küsitlusele asja saamise pärast. Ikka puhtalt uudishimust ja kui aega on, siis miks mitte.)

Kui nüüd vaadata internetis gallupeid tegevaid lehekülgi, kus üks ja teine gallup reklaamib parimat vaevapalka ja arvestades, et kellel tahes aeg limiidiga on, tekib küsimus-
kas kõik vastavad adekvaatselt või on vastamine ainult täpikeste kiire toksimine mistahes kastikesse?

Oskan kirjutada mõne lehekülje näitel.
On lehekülgi, kus küsitluste vastuste eest võid endale punkte teenida ja teenitud punktide eest kaupa osta.
Või siis- vasta ja osale ja võida gallupid.

Kõigepealt reklaam enne küsitlust.

See, mida inimesed tahavad, on saada midagi ilusat, suurt ja tasuta ning kõigepealt sellele ka viidatakse.
Mida teeb siis vastaja, nähes et ta võib osaleda teleka, auto, reisi jne. loosimises, mõlemad pilgutavad ahvatlevalt ridade vahelt ja on peaaegu et käega katsutavad?
Kas ta süveneb küsimustesse või on vaja ruttu- ruttu kastiksed täis toksida, et järgmisesse küsitlusse osalema minna?
Kas me võime oletada, et need vastused, mida pärast analüüsitakse on siis adekvaatsed?

Et te asjast ka visuaalse nägemuse saaksite, siis näiteks siin Soome Parhaat tarjoukset leheküljel võid vastata küsitlustele ja osaleda erinevates loosimistes. Või Mielipidemaailma oma.
Küsitlused pole ka mitte ainult küsitlused, vaid ka kaval kaubamüügi koht. Peidetud reklaami ja osta seda- teist kohad.
Oletame nüüd, et inimene küsitlust täites vihastab järjest lahtihüppavate osta-seda-teist kastikeste peale ja hakkab meelega vastusevariante kuhutahes toksima, kas nende küsitluste vastused on adekvaatsed?
KUI neist gallupitest üldse mingeid analüüse tehaksegi. Kahtlen juba, et kõik on lihtsalt üks suur müügireklaam.

laupäev, Juuli 11, 2009

FOTOJAHT/ kõrvuti

Kogu elu kulgeb kõrvuti millegagi, kelleagi, seepärast on päris lihtne leida fotosid, mis selle teema alla käiks. Need pildid on siin üsna hetkevärsked, viimaste nädalate läbi- ja üleelatud momendid ja leiud. Kodus ja võõrsil. :)

Teised jahtijad leiad selle lingi tagant.









Kus elavad kõige õnnelikumad inimesed?



Tihtipeale loeme statistilisi tulemusi ja uurimistöid, mille tulemustesse oleme üldistatuna sattunud.

Kust tulevad sellised tulemused, milles sindki kaudselt analüüsitakse?

Kas ja kui objektiivsed on igasuguste küsitluste küsimused, mille põhjal andmeid analüüsitakse?

Me ei saa ju hakata kahtlustama erinevaid meetmeid, millega küsitluste tulemusi välja arvutaks, selleks on õppinud ja asjatundvad analüütikud.. Samuti pole põhjust hakata kahtlustama inimesi mitteobjektiivsete vastuste andmise eest. Me ikkagi oletame, et vastajad ei reageeri vastates mitte päeva tunnetega, vaid vastavad nö omaelunägemuslikult ja vajadusel üldistades.

Ûldistamine ja statistilistessa andmetesse pääsemine pole aga alati kuigi meeldiv, isegi kaudselt mitte.

Leidsin NEF i (the new economics foundation) poolt avaldatud raporti, kus omavahel võrreldi 143 maad eluga rahulolu, eluea ja ökoloogilise jalajälje põhjal ning seati need nö paremusjärjekorda.

Või täpsem oleks öelda - õnnelikkuma staatuse järjekorda.

Happy Planet Index 2.0 (HPI) põhjal jäi Eesti 143st maast 131 kohale.

20 õnnelikumat maad olid aga järgmised:

1. Costa Rica

  1. Dominikaani Vabariik

  2. Jamaika

  3. Guatemala

  4. Vietnam

  5. Kolumbia

  6. Kuuba

  7. El Salvador

  8. Brasiilia

  9. Honduras

  10. Nicaragua

  11. Egiptus

  12. Saudi-Araabia

  13. Filipiinid

  14. Argentiina

  15. Indoneesia

  16. Phutan

  17. Panama

  18. Laos

  19. Hiina

Miks jäi Eesti alles 131 kohale?
Loeme lahti selle raporti tulemusi.

Keskmine eluiga on fakt, mida paljalt vastust andes muuta ei saa ja selles analüüsis kasutati kõikide maade kohal 2007/08 aasta andmeid.

Eestlaste keskmine eluiga oli 71,2 a.

Kõige kõrgem eluiga oli Jaapanis 82,3a ja Hong Kongis 81,9 a; madalaimad Zambias, Zimbabwes, Angoolas ja Sierra Leones 42 a.

Mida sisaldas endas õnnelikkus ja eluga rahulolu?

Kokkuvõtlik küsimus, millele vastust taheti leida oli selline: kuidas olete rahul oma elu kui tervikuga praegusel ajal.

Sisaldades endas täpsustavaid küsimusi nimese hea- ja rahulolu kohta: olmest, tööst, palgast, sotsiaalvõrgustiku olemasolust, peresuhetest, haridusest jne.

0-10 hinnatavas skaalas sai Eesti tulemuseks 5,6.

Kõrgeima Costa Rica 8,5; madalaima Tansaania 2,4.


Ökoloogilist jalajälge väljaarvutamise meetodi või mõõtmise põhimõtteks oli see, et igal inimesel on õigus saada sama suur osa planeedi loodusressursidest ja arvutustulemus oli nö "globaalne hektar”.

Arvestati inimese mõju planeedile: energiakulutust, taaskasutust, keskonnakaitset jne.

Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,4 globaalset hektarit, kui taas paremate tulemused annavad 0,5 Haitile ,Congole ja halvima Luxemburg 10,2

Kõik need kolm tegurit kokku andsid Eestile tulemuseks 26,4 ja 131 koha.

Vaatame ja võrdleme Eesti naaberriike.

Soome on kohal 59, Leedu 86, Läti 101, Venemaa 108.

Vaadates maailma elanikkonna tervikuna, siis keskmine eluiga on vaid 68,3 aastat, elu rahulolu on ainult 6.1 ja oleme ületanud meie ökoloogilised piirid, keskmine jalajälg 2,4 GHA. Me elame nagu meil oleks kolm maakera, öeldi rapordis.

Mida annab minule selline raport? Kas me peame nüüd õppima midagi nn ”kuld koha” võitnud Costa Ricalt?

Kas me peame eeskujuks võtma riiki, kus peaaegu 10 protsenti elanikkonnast peab toime tulema alla 2 $ päevas või kus puhas vesi ja täiskasvanute kirjaoskus on vaata et universaalne? Või siiski, sest peaaegu 99 protsenti oma energiast tuleb neil taastuvatest energiaallikatest.

Mõtlen ka, kas Eesti on tõesti nii vaene, rahulolematu ja keskkonna suhtes hoolimatu?

Praegu on Eesti jah, masendust ja töötust täis, mis kindlasti ka seda küsitlust on adekvaatselt mõjutanud ning kui kõik elaksid loodussäästlikud ei vajataks selliseid ” Teeme ära” jne. aktsioone, rääkimata muust keskkonnasäästlikusest.

Siiski olen ma natuke skeptiline nende analüüsi tulemuste ja paremusjärjestikkude suhtes.

Kõigil on midagi parandada, maapealet paratiisi pole. Rikkad maad pole õnnelikud, vaesed on natuke õnnelikumad. Aga seda teab meist vist igaüks ilma igasuguse raportitagi.

Raport ongi ehk mõeldud selleks, et äratada tähelepanu, millest koosneb inimkonna heaolu ja õnnelikkus, millised faktorid mõjutavad õnnelikkust ja millises suunas peaksime liikuma. Kes meist ei tahaks olla õnnelik!

Aastaks 2050 on seatud isegi eesmärgid- elatakse keskmiselt 87 aastaseks, rahulolu on vähemalt 8,0 ja ökoloogiline jalajälg 1,7.

Kas mina ise saan midagi ära teha, kaasa aidata? Proovin nii vanaks elada, täiesti reaalne, kui just surm varem ei tule :)
Kulutada vähem, tarbida oskuslikult ja elada õnnelikumalt... Küll on analüütikutel kerge sellist retsepti anda, aga mingil määral saan kaasa aidata küll, vist.

Siit leiad ka küsimustiku oma isikliku HPI kalkuleerimiseks.

Pilt siit